Konstitucijant́ ods sörmadomaś Imperijant́ ěrämonzo a kuvalgavtsy

Konstitucijant́ ods sörmadomaś Imperijant́ ěrämonzo a kuvalgavtsy

Putin kapši polavtoms Rossijań Federacijań Konstitucijant́.  Sonzě popravkatnede ěräza kortamotne, karmavtymiź pškademe Rav –Ural respublikatneń ěricätneneń dy prävtněneń. Vit́kstatano, Rossija de-fakto umok kodamojak a federacija. Ruzoń raśkent́ privelegijatne kemekstaź centrań dy regiontněń jutkojožotnesě (otnošenijatnesě). Federacijań subektně umok Moskovoń kolonijat.

Vejkeś, meze kirdi net́ kolonijatneń tečiń kordontněsě, te resursněń neĺgemaś, dy tev -tov javšemaś.

Moskovoś neĺgi donor – regionoń savkstněń (dohodtněń), dy peĺkstněń tosto maksy, koda merit́, «dotacijań regiontněneń». Tečiń Rossijań filosofijaś donortněń ěnäldycäks velävtomasont́! Ničšoeń lamoksteś kemekstě-sülmi federaĺnojt́ subvencijatnes.

Teń pingstě Kremläś izni kolonijań raśketneń identičnostent́. Minenek apak vizde merit́: -tynk kuĺturank idema tevsěnt́ kadyk važodit́ syre babat. Dy vana azorkuĺturant́ turtov teeź skläń peškse tonavtomań cikl ruzoń keĺsě: ějdepiret́, školat, gimnazijat dy universitett, teatrat dy kinot, «Rossotrudničestvo» dy «Russkij mir» parogoś…. Dy teń kisě pandy federaĺnoj büdžetěś!

Jalgat! «O gosudarstvoobrazujučšem narode» polavtovksont́ karšo türemaś, te türema varmań jažav (meĺnicä) marto!  Te türema ulems naŕgaź ansäk kavto čit́ targos koent́ kisě. Ulems naŕgaź vandy, ěli vandydemejle, tečiń tarkas. Minenk ěrävi türems a teń kisě. Miń avoĺ uret́. Minenek ěrävi türems ěś oläčint́, kaštančint́, satomačint́ kisě!

Miń karmavttano Moskovonteń putoms -kemekstams Konstitucijasont́ melemek:

1.            Moda mastor raśkejutkoń meĺtopavtoma principtně – Prävt principt federacijasont́.

2.            Raśkeń političeskoj partijatneń registracijant́ odsto ušodomaś. Oläčiv kočkamo dy oläčiv meĺjovtamo!

3.            Federaĺnoj büdžetěs maksomatne uleveĺt́ subektněń savksstněde kevetee procenttě a sede lamo. 

4.            Velävtoms Prezidentěń statusont́ nacionaĺnoj respublikatneń Prävtněneń dy kemekstams Konstitucijasont́ respublikań Prezidentěnt́ dy deputattněń meĺtopavtoma statusost. 

5.            Maksom federacijań subektněneń veto-meĺtopavtomant́, zärdo kortamoś moli synst interestněde respublikasont́ dy lija mastortněvajak. Maksoms respublikatneneń meĺtopavtoma ěstest arsems dy sakšnoms meĺs, kodamo mastor marto, koda pränt́ vetäms, koda važodems, koda dy meze mikšnems-ramsems. Oläčisě saems peĺks raśkejutkoń organizacijatneń važodemasont́.

6.            Territoriaĺnojt́ ušman vień teema, koso uredeveĺt́ Respublikaso ěricätne.     Nacionaĺnostent́, partijnostent́, sociaĺnoj statusont́, kortamo kelent́ dy kememant́ lang apak vano! 

7.            Net́ ušman formirovanijatneń tortinges kučomaś merevi ansäk sestě, zärdo federacijań subektěś a karšo.

8.            Maksoms tiriń keĺtneneń respublikatnesě tevvetämoń prioritetěń statusont́. Ruzoń keleś – raśkejutkoń kortamo keĺ.

9.            Kemekstams tonavtomań cikl, koso vese disciplinatne, predmettně maksovit́ respublikatneń kirdij keĺtnesě. Federacijań subektněń kirdij keĺtne tonavtovit́ vese školatnesě, konat ulit́ respublikań territorijasont́, kie azoroś auĺ ule: vasence klasstont́ dy školań prädomas.

10.          Federacijań subektně synś vetit́ ěś gumanitarnoj politikant́. Tonavtomačiń, ojmejaltoń kastomań, kuĺturań kevkstematnes Moskovont́ sovamoś kardaź.

Miń terdtäno federaĺnoj centrant́ dialogoń vetämos, minek sonzě immitacijaś a ěrävi.  Konstitucijant́ Putiněń meĺsě ods sörmadomaś kuvalgavty Putiněń kirdivient́, ansäk a kuvalgavtsy Rossijań Federacijań ěrämont́. 

Корреспондент

Leave a Reply